Haljasalal on tähtis koht kogu linna roheluse struktuuris. Need parandavad tänavakeskkonna kvaliteeti ja mugavust ning tekitavad võimaluse sademevee probleemi lahendamiseks linnakeskkonnas.

Tänavaruumi haljastuse moodustavad rohelised ribad tänava kõrval, väikesed platsid tänava ristmikul ja ümberpaigutatav haljastus (konteinerhaljastus).

Tänavad, mille ääres kasvavad puud, tekitavad turvatunde mitte ainult tunnete tasandil. Turvatunde loob ka liikluse aeglustumine, mida tekitab kitsam sõidutee osa. Tänavaäärne haljasala aitab selgelt eristada sõidutee ja kõnnitee tsoone, andes jalakäijatele turvalisema tunde. Puud tagavad füüsilise ja psühholoogilise barjääri jalakäijate ja mootorsõidukite liikluse vahel, muutes liikluse ohutumaks ning jalutamist meeldivamaks.

Tänavaruumi haljastusel ei ole mitte ainult vaimse heaolu funktsioon, vaid sellel on ka suur roll linna vihmavee majandamisel. Mida ulatuslikumad on rohelised tsoonid ja mida vähem betoneeritud ning sillutatud territooriumi on, seda jätkusuutlikum on linna sademevee lahendamine.

Tähtis koht tänavaruumi loomisel on ka ümberpaigutataval haljastustel erinevates lillepottides ja konteinerites. Konteinerhaljastustuse näol saavutatakse suhteliselt lühikese ajaga ja võrdlemisi väikeste finantsvahenditega rohelise tsooni efekt. Nii on võimalik luua roheluse tunde efekti ka kohtades, kus pidevat haljastust pole võimalik rajada. Suure panuse sellise haljastuse tekkimisele teevad eraettevõtted ja asutused, näiteks tänavakohvikud ja poed.

Suurte ja rahaliselt kulukate parkide alternatiivina võivad olla “minipargid” tänavaplatsidel või ümber pinkide, luues väikeseid, aga intensiivseid ja efektiivseid rohealasid, mis pakuvad naudingut lühikestel puhkehetkedel igapäeva kiires rütmis.

Rohelised fassaadid muutuvad aina populaarsemaks linnakeskkonna haljastamisel. Väiksemates linnades, kus esinevad võrdlemisei suured hoonetevabad territooriumid, ei ole vertikaalhaljastus nii eluliselt tähtis ja aktuaalne lahendus. Fassaadide haljastust võib kasutada huvitava aktsendina ja lisaväärtusena linna konkurentsivõime suurendamisel. Samaaegselt peab tunnistama, et suurel osal nõukogudeaegsetel hoonetel on roheline fassaad, mis on tekkinud tänu erinevatele ronitaimedele. Vertikaalhaljastus tõstab välisruumi visuaalset esteetilist kvaliteeti ja parandab ka hoone energiaefektiivsuse näitusid. Haljastatud fasaadidel on ka kõrgem heli absorbeerimise võime, mis võimaldab vähendada müra tekitatud mõju.

Iga linna haljastus on kohaspetsiifiline, kajastab inimeste arvamust rohelusesse ning toetub senisele kogemusele. On linnu, kus haljastusele on pööratud suuremat tähelepanu ainult kesklinnas ja linnu, kus rohelise elemendi suhtes on eriliselt mõeldud juba linna sisenedes. Linnades, kus on palju eramuid,  ei ole tihtipeale eraldi haljastustööd vajalikud. Konkreetse linna elanikud võivad väga oluliselt panustada linna haljastamisesse haljastades kortermajade rõdusid ja majaesiseid. Läti linnade kogemus näitab, et seda laadi aktiivsuse suurt tõusu võib ajendada linna poolt korraldatud ilusaima aia, rõdu, majaesise või isegi väikeaia konkurss.