Auto leiutamisest alates on autode hulk aina kasvanud. Tänavate ja ristmike geomeetriline disain on enamasti loodud nii, et liiklus oleks sujuv ja kiire. Kõige enam tekib tänava kasutajate vahel konflikte just ristmikel.

Ringristmik on kõige odavam, ohutuim ja esteetilisem liikluskontrolli viis. Ringristmik vähendab sõidukite omavahelise ning sõidukite ja jalakäijate vahelise konflikti riski ja tänu tunduvalt väiksemale sõidukiirusele väheneb erinevate avariide ja kokkupõrgete tugevus ja sagedus.

Jalakäijate mugavuse tase kasvab tunduvalt kui väheneb autotranspordi liikumiskiirus. Sobivaima liikluskiiruse piirangu määramisel peab arvesse võtma konkreetse tänava rolli, ümbritseva maa kasutust, aktiivsust ülekäigurajal ja näiteks ka välikohvikute olemasolu. Transpordivahendi kiirus mõjutab kõiki tänava kasutajaid ja tänavat ümbritseva keskkonna elamiskõlblikkust. Aeglasem liiklus vähendab õnnetuste ja traumade arvu.

Kõige suurem kasu, mida liikluse rahustamisega saavutatakse on TURVATUNNE. Liikluse rahustamist peaks kindlasti rakendama tänavatel, kus on eelistatult suurem jalakäijate vool – kaubandustänavad, promenaadid veekogude ääres, elamupiirkonnad.

Autode arvu kasv linnades suurendab konfliktolukordade arvu liiklejate vahel ja loob ka ühe tähtsamatest linnakeskkonna probleemidest – autode parkimine. Problemaatiline on parklatele sobiliku suurusega ala leidmine, kui ka nende visuaalne väljanägemine, mis mõjutab otseselt tänavaruumi üldpilti. Maailmas on palju erinevaid näiteid viimase probleemi lahendamiseks, millest levinum on autoparklate visuaalse väljanägemise parandamine haljastuse abil. Valides asfaldi või monoliitbetooni asemel vett läbilaskvad tänavakatted, saame lahenduse sademevee äravoolu korraldamisel ja esteetiliselt sümpaatse lahenduse tänavaruumi disainis. Päevadel, mil autoparklad pole täis autosid, on neid võimalik kasutada muudeks funktsioonideks, nagu tänavakohvikute, spordimängude või turuplatsi jaoks.

Auto leiutamisest alates on autode hulk aina kasvanud. Tänavate ja ristmike geomeetriline disain on enamasti loodud nii, et liiklus oleks sujuv ja kiire. Kõige enam tekib tänava kasutajate vahel konflikte just ristmikel.

Ringristmik on kõige odavam, ohutuim ja esteetilisem liikluskontrolli viis. Ringristmik vähendab sõidukite omavahelise ning sõidukite ja jalakäijate vahelise konflikti riski ja tänu tunduvalt väiksemale sõidukiirusele väheneb erinevate avariide ja kokkupõrgete tugevus ja sagedus.

Jalakäijate mugavuse tase kasvab tunduvalt kui väheneb autotranspordi liikumiskiirus. Sobivaima liikluskiiruse piirangu määramisel peab arvesse võtma konkreetse tänava rolli, ümbritseva maa kasutust, aktiivsust ülekäigurajal ja näiteks ka välikohvikute olemasolu. Transpordivahendi kiirus mõjutab kõiki tänava kasutajaid ja tänavat ümbritseva keskkonna elamiskõlblikkust. Aeglasem liiklus vähendab õnnetuste ja traumade arvu.

Kõige suurem kasu, mida liikluse rahustamisega saavutatakse on TURVATUNNE. Liikluse rahustamist peaks kindlasti rakendama tänavatel, kus on eelistatult suurem jalakäijate vool – kaubandustänavad, promenaadid veekogude ääres, elamupiirkonnad.

Autode arvu kasv linnades suurendab konfliktolukordade arvu liiklejate vahel ja loob ka ühe tähtsamatest linnakeskkonna probleemidest – autode parkimine. Problemaatiline on parklatele sobiliku suurusega ala leidmine, kui ka nende visuaalne väljanägemine, mis mõjutab otseselt tänavaruumi üldpilti. Maailmas on palju erinevaid näiteid viimase probleemi lahendamiseks, millest levinum on autoparklate visuaalse väljanägemise parandamine haljastuse abil. Valides asfaldi või monoliitbetooni asemel vett läbilaskvad tänavakatted, saame lahenduse sademevee äravoolu korraldamisel ja esteetiliselt sümpaatse lahenduse tänavaruumi disainis. Päevadel, mil autoparklad pole täis autosid, on neid võimalik kasutada muudeks funktsioonideks, nagu tänavakohvikute, spordimängude või turuplatsi jaoks.