Ühistransport on tähtis transpordiliik suurele arvule inimestele. See on nende pääs tööle, kooli, poodi, vaba aja veetmise võimalustele ja teistele igapäevastele vajadustele. Suurem osa ühistranspordi liikidest kasutavad tänavaid. Erandiks on metroo ja rong, mis vajavad eraldi infrastruktuuri.

Ühistranspordi kasutusmahtu linnaruumis määrab põhiliselt peatuste olemasolu ja nende ligipääs. Ühistranspordi peatuste asukohta peaks planeerima järgmiste printsiipide järgi :

  • ühistranspordil on tänaval kõrgem prioriteet eratranspordi suhtes;
  • peatuste läheduses peavad olema ohutud ja mugavad tänava ületamise võimalused;
  • tänavad, mis ühendavad ümbruskonda ühistranspordi süsteemiga, peavad olema eriti turvalised ja kohandatud jalakäijatele ja jalgratturitele;
  • peatuste juurde on soovitav rajada turvalisi rattaparklaid;
  • peatused ei tohi blokeerida jalakäijate voolu kõnniteel;
  • peatused peab kohandama koormamata liikumist kõnniteel
  • peatusi ei defineerita ainult märgiga, vaid ka teekatte- ning kõnnitee märgistusega;
  • peatuskohti planeerides on soovitav neid siduda erinevate kommunikatsioonidega nagu elektrienergia ja vajadusel vee võimalus;

Tähtis roll transpordi valikus on selle kvaliteedil, alates sisenemisest kuni väljumiseni. Ühistranspordi peatuste disainil on erakordselt suur osa mitte ainult inimeste hea tuju tagamisel, vaid ka linna visiitkaardil.

Ühistransport on tähtis transpordiliik suurele arvule inimestele. See on nende pääs tööle, kooli, poodi, vaba aja veetmise võimalustele ja teistele igapäevastele vajadustele. Suurem osa ühistranspordi liikidest kasutavad tänavaid. Erandiks on metroo ja rong, mis vajavad eraldi infrastruktuuri.

Ühistranspordi kasutusmahtu linnaruumis määrab põhiliselt peatuste olemasolu ja nende ligipääs. Ühistranspordi peatuste asukohta peaks planeerima järgmiste printsiipide järgi :

  • ühistranspordil on tänaval kõrgem prioriteet eratranspordi suhtes;
  • peatuste läheduses peavad olema ohutud ja mugavad tänava ületamise võimalused;
  • tänavad, mis ühendavad ümbruskonda ühistranspordi süsteemiga, peavad olema eriti turvalised ja kohandatud jalakäijatele ja jalgratturitele;
  • peatuste juurde on soovitav rajada turvalisi rattaparklaid;
  • peatused ei tohi blokeerida jalakäijate voolu kõnniteel;
  • peatused peab kohandama koormamata liikumist kõnniteel
  • peatusi ei defineerita ainult märgiga, vaid ka teekatte- ning kõnnitee märgistusega;
  • peatuskohti planeerides on soovitav neid siduda erinevate kommunikatsioonidega nagu elektrienergia ja vajadusel vee võimalus;

Tähtis roll transpordi valikus on selle kvaliteedil, alates sisenemisest kuni väljumiseni. Ühistranspordi peatuste disainil on erakordselt suur osa mitte ainult inimeste hea tuju tagamisel, vaid ka linna visiitkaardil.